Lisaks sellele, mis on määratletud Eesti lipu seaduses, Meresõiduohutuse seaduses, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses kehtib Tallinna Jahtklubi mere- ja väikelaevadele käesolev eeskiri.
§ 1 Kohustus kanda riigilippu
Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on:
1) Eesti kodanik elukohaga Eestis;
2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;
3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.
Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus ja on registreeritud laevakinnisturaamatus.
§ 2 Väikelaeva lipuõigus
2.1. Väikelaeval on õigus kanda Eesti lippu või Tallinna Jahtklubi lippu siis, kui ta on kantud liiklusregistrisse.
Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5 – 24 m (näiteks paat, purjejaht, kaater jne.).
2.2. Kui väikelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta kandma Eesti riigilippu või Tallinna Jahtklubi lippu.
§ 3 Lipudokumendid
3.1. Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, väikelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus. Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti lippu või Tallinna Jahtklubi lippu heisata.
3.2. Merelaevatunnistuse väljastab kohus laevakinnisturaamatusse kantud merelaevadele. Väikelaevatunnistusse väljastab Transpordiamet liiklusregistrisse kantud väikelaevadele.
§ 4 Muude lippude ja vimplite kandmise õigus
4.1. Välisriigi sadamas peab laev kandma oma Eesti lippu või Tallinna Jahtklubi lippu, mida tuleb pimedal ajal valgustada. Välissadamates tuleb lipukandmisel juhinduda sealsetest eeskirjadest.
§ 5 Lippude kandmise kord
5.1. Ahtrilipp peab olema suurem muudest laeval olevatest lippudest ja vimplitest. Lipu suurus, samuti lipuvarda pikkus sõltub aluse pikkusest.
5.2. Lipu koht ja suurus
• Lipp peab olema terve ja puhas ning ta kinnitatakse ca 10-15 kraadi tahapoole kaldu olevasse lipuvardasse. Lipp peab olema paigutatud selliselt, et ta ei ulatuks vette ega tekile ja ei varjaks laeva ahtrituld. Arvestada tuleb ka seda, et lippu ei tahmaks laeva mootorist väljuvad heitgaasid.
• Kui laeva ehituslikest erisustest sõltuvalt ahtrilippu ahtris kanda ei saa, siis võib lipu heisata aluse ahtripoolse masti (besaanmasti) topivardasse, jahi ahterstaagile, mootorpaatidel aga signaalmasti kahvlisse, kuid vähemalt 1,5 m kõrgusele aluse tekist.
On soovitav kasutada järgmisi lipu- ja lipuvarda mõõtmeid:
| Laeva pikkus | Lipu mõõtmed |
| alla 7m | 35x55cm |
| 45x74cm | |
| 7-10m | 57x92cm |
| 10-12m | 68x110cm |
| 12-15m | 80x129cm |
| 15-20 | 90x141cm |
| Üle 20m | 105x165cm |
Eesti Vabariigi lipu mõõtmete suhe on 7:11
5.3. Vastavalt üldistele lippude kandmise eeskirjadele tõstetakse lipp alusel kell 8.00 hommikul ja langetatakse päikese loojumisel. Sadamas olles, vastavalt selles sadamas kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
Välisriigi sadamasse sisenemisel või sadamast väljumisel tuleb tingimata kanda Eesti lippu või Tallinna Jahtklubi lippu, seda vajadusel ka valgustada.
Sildudes sadamas või jäädes sadamas poile, täidetakse üldiseid lippude kandmise eeskirju.
Kodusadamas, kui meeskonnaliikmed alusel ei viibi, alus lippe ei kanna.
5.4. Väikesed alused nagu näiteks sõudepaadid, svertpaadid, väikesed mootorpaadid jms tavaliselt ahtrilippu ei kanna.
5.5. Kohalikus sõidurajoonis toimuvast võistlusest osavõttev alus võistlussõidu ajal ahtrilippu ei kanna, kui selleks ei ole võistluse purjetamisjuhistes teisiti sätestatud.
Ahtrilipu kandmine võistlussõidu ajal annab kohtunikele teada, et alus on võistluse katkestanud.
Ahtrilipp tõstetakse kohe peale aluse finiseerimist.
Kui võistlusrada väljub kohalikust sõidurajoonist, kas rannasõidu või rahvusvahelisse vette, siis ahtrilipu kandmine on kohustuslik.
Lipu austamiseks on soovitav lippu tõsta ja langetada sujuvalt. Hea komme nõuab, et sel ajal oleks alusel vaikus.
Eskaadripurjetuse (grupipurjetuse) korral on soovitav need toimingud teha võimalikult üheaegselt (varem kokkulepitud signaali järgi).
Lippe ja vimpleid peab hoidma terveina ja puhtaina. Eesti lippu ja Tallinna Jahtklubi lippu tuleb kohelda väärikalt ja kui lipp on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada. Märg lipp tuleb enne hoiukohta panemist ruumis kuivatada. Määrdunud lipp tuleb pesta ja rebenenud lipp parandada sobivat värvi niidiga. Kui lippu ei saa enam puhtaks või on ta lagunenud, tuleb see sündsal viisil hävitada mitteavalikult. Kasutamiskõlbmatud lipud ja vimplid on soovitav põletada.
5.6. Teise riigi lipp
• Teise riigi väikelippu (saalingulipp) kasutatakse tunnustus- ja austusavaldusena selle riigi vastu kuhu alus sõidab. Teise riigi väikelippu kasutatakse järgmiste üldtunnustatud tavade kohaselt:
• Austuslipp tõstetakse parema saalingu alla (mootorpaadil signaalmasti paremale poole) külastatava riigi territoriaalvetesse jõudmisel. Mitmeid austuslippe üheaegselt ei kasutata. Austuslipu alla ei tõsteta muid lippe ega vimpleid. Austuslipp langetatakse, kui on väljutud külastatud riigi territoriaalvetest.
§ 6 Vimplite kandmise kord
6.1. Alusel võib kasutada mitmesuguseid vimpleid, mis näitavad aluse klubilist kuuluvust või tema ameteid Eesti purjetamisorganisatsioonides.Vimplite kandmisel peab kinni pidama headest merepraktika nõuetest.
6.2 Alusel võib kanda järgmisi vimpleid:
• jahtklubi kommodoori ja asekommodoori vimpel,
• klubi vimpel,
• kippari, aluse või sponsori vimpel, auhinnavimpel,
• liitude, ühingute vimplid,
• vimplid peavad olema terved ja puhtad.
• samaaegselt on soovitav kanda mitte rohkem kui 3 ülestikku heisatud vimplit.
6.3. Vimpli kasutamise korra määrab iga konkreetse vimpli statuut, mille täitmine on aluse kipparile kohustuslik: Aluse omaniku (klubi või üksikisiku) vimplit peab kandma kogu navigatsioonihooaja jooksul, v.a. juhud, millised on määratud aluse omaniku erinõuetega. Koodilippe ja –vimpleid kasutatakse eeskirjade kohaselt.
Heisatud vimplid ei tohi segada käigutulede nähtavust.
§ 7 Lippude ja vimplite tähtsus- ja kandmisjärjestus
7.1. Ahtrilipu ja vimplite tähtsusjärjestus:
• Oma riigi või klubi ahtrilipp
• Teise riigi lipp austuslipuna
• Aluse ahtrilipust kujundatud väikelipud ja –vimplid
• Eesti Jahtklubide Liidu lipud ja vimplid
• Eesti klassiliitude, -ühingute lipud ja vimplid
• Eesti regioonide purjetamisliitude lipud ja vimplid
• Auhinnavimplid
• Ametivimplid
• Mitteametlikud personaalsed vimplid.
7.2. Austusväärseim lipp või vimpel (esimesena) parema saalingu alla.
Muud lipud või vimplid eelnimetatu alla, või kõrvuti esimese lipuga, saalingusse esimese lipu ja masti vahele. Kui teisi lippe-vimpleid ei ole võimalik lisaks esimesele lipule tõsta paremasse saalingusse, siis võib neid tõsta vasakusse. Mitteametlikke vimpleid võib kanda ka vöörtaagil või vööri paigutatud lipuvardal.
Kui vasakus saalingus on signaallipud, siis ei või seal samaaegselt olla teisi lippe ega vimpleid. Väikesel alusel, millisel puudub mast, võib lippe ja vimpleid kanda muus sobivas kohas, näiteks käigutulede vardas.
7.3. Auhinnavimplite kasutamine:
Võistlusreisilt (võistluselt) kodusadamasse saabudes on soovitav kanda antud võistlusel saadud auhinnavimplit (vimpleid);
• navigatsioonihooaja jooksul saadud auhinnavimpleid võib kanda sadamas nii öösel kui päeval kogu hooaja jooksul;
• auhinnavimpleid võib kasutada ka piduliku lipustuse ajal.
7.4. Juhul kui Tallinna Jahtklubi sadamas lipuväljakul on üks kõige kõrgem lipumast siis on klubi vimpel hooaja vältel alaliselt heisatud sadama lipumasti. Klubi vimpel asendatakse klubi lipuga pidulikel päevadel nagu klubiõhtud, koosolekud ja regattide päevad.
Juhul kui sadama lipuväljakul on mitu võrdse kõrgusega lipumasti siis on klubi lipp hooaja vältel heisatud sadama lipumasti. Klubi lipp on heisatud ööpäevaringselt juhul kui lipumast on valgustatud. Valgustamata lipumasti puhul heisatakse lipp kell 8.00 hommikul ja langetatakse päikese loojumisel, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
Välisriigi külalise(te) saabumisel klubisse on soovitav tõsta selleks ettenähtud varrastesse (kui klubil on selline võimalus) saabunud jahi kodumaa riigilipp ning langetada lipp (lipud) peale külalise lahkumist klubi sadamast.
7.5. Rahvusvaheline protokoll näeb ette lippude heiskamise järjestuseks antud riigis kehtiva tähestikulise järjestuse. Ka Eesti Vabariigi riigilipp peab olema heisatud samas järjestuses välisriigi lipu kõrvale. Lipud paigutatakse varrastele järjestuses vaatega veelt-maale, lipuvarraste poole.
7.6. Vana rahvusvahelise tava kohaselt tsiviillaevad tervitavad lipuga mööduvat sõjalaeva esimesena, millele viimane tavaliselt ka vastab. Ka vastutulevaid või mööduvaid tsiviillaevu võib lipuga tervitada. Kaubalaevad tervitavad esimesena reisilaevu. Seejuures on tervitamine vabatahtlik, kuid tervitusele vastamist peetakse kohustuslikuks. Tervitatakse samuti läheduses olevaid jahte ja mootorpaate, millistel on heisatud lipp.
7.7. Liputervituseks võidakse ahtrilipp koos vardaga tõsta horisontaalselt õla kõrgusele ahtri (laeva kiiluvee) suunas. Besaanmastis või statsionaarses lipumastis olev lipp langetatakse tervituseks 1/3 lipumasti kõrguse võrra. Vastutervituse saamisel või ka mittesaamisel paigutatakse lipp endisesse asendisse. Vimplitega ei tervitata.
7.8. Austuslipp
Teise riigi territoriaalvetes sõitmise ajaks heisatakse austusavaldusena selle riigi vastu tema väikelipp (austuslipp ehk viisakuslipp). Austuslipp heisatakse rahvusvaheliste tavade kohaselt laeva masti parempoolse saalingu alla või mootorpaatidel signaalmastist paremale. Austuslipp tõstetakse hommikul ahtrilipu heiskamise järel ja lastakse alla õhtul enne ahtrilipu langetamist.
Austuslipu alla ei paigutata teisi lippe või vimpleid. Avamerel tavaliselt austuslippu ei kasutata.
Kui jahil või mootorpaadis viibib aukülalisena välisriigi kodanik, siis võib temale osutada austust sellega, et vasaku saalingu alla heisatakse tema koduriigi väikelipp.
7.9. Leinalipp
Leinalippu kannab sadamas olev alus riikliku leina, laeva omaniku jm isiku surma ja matuse puhul; samuti siis, kui laeva pardal on surnu (või urn surnu põrmuga). Sel juhtumil kannab laev leinalippu ka sõidu ajal. Leina märgiks tõstetakse lipp alul masti tippu ning seejärel langetatakse 1/3 lipumasti kõrguse võrra. Leina lõpetamisel tõstetakse lipp jällegi algul masti tippu ja seejärel lastakse alla. Leinalippu kandvat alust kohates võidakse tähelepanu-avaldusena lasta oma alusel lipp leinaasendisse möödumise ajaks. Alusel võib kasutada mitmesuguseid vimpleid, mis näitavad aluse kuulumist mingisse klubisse või ühingusse. Samuti võib alusel kasutada kippari, aluse omaniku või auhinna vimplit vastavalt konkreetse vimpli statuudile.
7.10. Riiklikel pühadel ja muudel tähtpäevadel võidakse korraldada pidulik lippude heiskamine (lipustus). Pidulikuks lipustuseks heisatakse rahvusvahelise signalisatsioonikoodi tähestikulipud ja numbrivimplid vöörist üle mastitopi ahtrisse. Lippude ja vimplite järjestus vöörist alates on järgmine: A, B, C, 1, D, E, F, 2, G, H, I, 3, J, K, L, 4, M, N, O, 5, P, Q, R, 6, S, U, V, 7, W, Y, Z, 8, esimene asendusvimpel, teine asendusvimpel ja kolmas asendusvimpel. Tähti X ja T tähistavaid lippe ei kasutata, kuna need sarnanevad Soome ja Prantsuse riigilippudega.
Lisa 1. Lippude ja vimplite pildid
TJK lipp
TJK vimpel
TJK kommodoori ja asekommodoori vimpel
Lisa 2. Lippude ja vimplite alustele paigutamise näited
