1910 8 Tallinna ärimeest asutavad Tallinna Jahtklubi ja võtavad vastu põhikirja.
1911 Esimesel peakoosolekul valitakse esimeseks kommodooriks Heinrich Badendick.
1912 Tallinna sadama lõunamuulil valmisid esimene klubihoone ja kaikohad. Avati esimene hooaeg. Liikmeid oli 92 ja aluseid 8.
1913 TJK-l oli 200 liiget, 10 purje ja 7 mootorjahti. Korraldati esimesed võistlused ja ühised pikemad meresõidud.
1916 TJK tegevus katkeb Esimese Maailmasõja tõttu.
1918 TJK tegevus jätkub.
1923 Võetakse vastu uus põhikiri ning esmatähtsaks muutus meresport. Hakati korraldama jahijuhtide kursusi, loodi noorte osakond, korraldati mitmeid võistlusi. Üks erilisemaid oli kalapaatide võidusõit.
1931 Ahto Walterile anti ümbermaailmareisile minekuks pidulikult üle TJK lipp, müts ja rinnamärk.
1935 TJK 25. aastapäeva tähistati rahvusvahelise võistluse korraldamisega. Tallinna linnavalitsus annetas selleks hõbekapa ja linnapea viibis õhtusel pidusöögil.
1937 TJK korraldas Väina võidusõidu, millest kasvas välja Muhu Väina regatt.
1940 Okupatsioonivõim keelas TJK tegevuse, jagas vara laiali ning lõhkus osa jahtidest. Sellel hetkel oli klubis 234 liiget, 32 purjejahti, 13 mootorpaati ja 11 jääpurjekat. Mitmed klubiliikmed hukati või küüditati Venemaale.
1988 TJK taasloodi Otto-Sven Raua ja 18 purjetamishuvilise eestvedamisel. Nende hulgas oli üks varasem klubiliige professor Ilmar Öpik.
1999 TJK kodusadamaks saab Lohusalu ja klubiga liitub mitukümmend paadiomanikku.
2001 Korraldatakse esimesed TJK karikavõistlused noortele, mis kasvasid kiiresti rahvusvahelisteks.
2006 Asutati TJK purjetamiskool, mis on täna Eesti suurim.
2010 Tähistati TJK 100. sünnipäeva koos külalistega Estonias. Üheks lipusadamaks sai Tallinna Vanasadam, kus kunagi paiknesid esimesed klubiruumid ja kaikohad.
2011 TJK kolmandaks lipusadamaks saab Haapsalu Grand Holm Marina.
2019 TJK kodusadamaks saab Eesti moodsaim jahisadam Haven Kakumäe.
_____________________________________________________________________
Eelmise sajandi alguses tegutses Tallinnas ainult üks jahtklubi – Eestimaa Mere – Jahtklubi. Selle liikmeskond koosnes peamiselt Balti aadelkonnast ja paljud merest ja purjetamisest huvitunud inimesed sinna liikmeks ei pääsenud.
1910. aastal otsustasid mõned sellised purjetamishuvilised asutada uue ühingu – Tallinna Jahtklubi. Harry Schröderi algatusel toimus 8. septembril 1910 klubi asutamiskoosolek, millest võttis osa 8 Tallinna ärimeest. Samal koosolekul võeti vastu ka uue klubi esimene põhikiri, mis järgmise aasta 3. märtsil kuberneri poolt ilma suuremate muudatusteta kinnitati. Tallinna Jahtklubi esimesse põhikirja kirjutati siiski samuti mõned karmid nõuded. Näiteks ei tohtinud klubi liikmeks olla naissoost isikud. Ja alaealised kui nad ei olnud just seisusega isikud. Teretulnud ei olnud ka alama auastmega sõjaväelased. Esimene korraline peakoosolek toimus 8. märtsil 1911. aastal. Koosoleku juhatajaks ja hilisemaks kommodooriks valiti asutajaliige Heinrich Badendick. Samal koosolekul kiideti heaks ka klubi sümboolika-lipp ja mütsimärk. Vastavalt sel ajal kehtinud korrale tuli sümboolika kinnitada veel Peterburis asunud Kaubandus – Tööstusministeeriumis. Mõnede Eestimaa Mere-Jahtklubi liikmete vastutöötamise tõttu seda kinnitust ei saadud ega saadud. Peale aasta möödumist otsustati kommodoori ettepanekul paluda klubi auliikmeks Tallinnas Maarjamäel elanud krahv Orlov – Davõdov. Krahv, kes oli tuntud liberaalse mehena, võttis ettepaneku vastu ja lubade saamine lahenes tema abiga kiiresti. Samal ajal alustati ka klubihoone ehitamist Tallinna sadamasse. Muretseti mitu uut purjejahti.
Juba 1912. aastal saadi Tallinna sadama lõunamuulile oma klubihoone ja mõned kaikohad. 17. juunil heisati lipp ja esimene hooaeg oligi avatud. Liikmeid oli 92 ja aluseid 8.
Väljasõitude kohta oli väga täpne arvepidamine. 1913.aastal tehti 143 sõitu purjejahtidega ja 145 sõitu mootorpaatidega. Nenditi, et mootorpaadid söandasid sõita isegi Aegna saareni. Purjejahid käisid Paldiskis, Haapsalus, Pärnus, Helsingis, Bärösundis, ja Hangos. Mõnele väljasõidule, näiteks Aegnale, võeti isegi daamid kaasa. 1913. aasta lõpuks oli klubis juba ligi 200 liiget ja klubi lipu all sõitsid merd 10 purje- ja 7 mootorjahti. Samal aastal korraldati ka esimesed võistlused. Sellele hoogsale tegevusele tegi lõpu järgmisel aastal puhkenud sõda, ning klubi tegevus katkes mitmeks aastaks. Uuesti alustas Tallinna Jahtklubi oma tegevust 6. mail 1918 aastal, seda esialgu küll ainult sisemise tegevuse näol, sest jahid pidid veel kail seisma. Klubihoone ehitus suudeti siiski järgmisel aastal lõpetada ja alates 1920. aasta hooajast toimus klubis täisväärtuslik tegevus. Töötati välja ja kinnitati uus sümboolika, alustati välissidemete loomisega. Peamiseks partneriks sai Soome SPS Jahtklubi.
Alates 1922. aastast hakkasid Tallinna Jahtklubi jahid osalema Soomes toimunud võistlustel ja SPS jahid Eestis läbiviidud võistlustel. 1923. aastal muudeti klubi põhikirja, mistõttu klubi liikmeskonnast lahkusid need liikmed, kes ei olnud otseselt huvitunud merespordist. Järelejäänud liikmed jätkasid oma tegevust seda aktiivsemalt. Klubis hakati korraldama jahijuhtide kursusi, loodi noorte osakond ja muretseti rohkem uusi aluseid.
Alates 1929. aastast alustati jahtide ehitamist Tallinnas loodud Jakob Kiili paaditehases. Samal ajal võeti aktiivselt osa Eesti Jahtklubide Liidu loomisest. Liidus läkski juhtiv osa Tallinna Jahtklubile ja selle presidendiks valiti Tallinna Jahtklubi esindaja, tuntud riigi- ja seltskonnategelane vandeadvokaat August Peet. Eriti arenes klubis kolmekümnendatel aastatel avamerepurjetamine. Nii läbisid klubi jahid 1937. aastal kaugsõitudes 16875 miili ja enim miile purjetanud jahil “Boy-Roy” kogunes neid 2752. Klubi korraldas igal aastal ka mitmeid võistlusi, sealhulgas ka ülemaalist Väina võidusõitu. Tänaseks on sellest kasvanud Eesti populaarseim ja osavõtjaterohkem purjetamisvõistlus – Muhu Väina regatt. Klubi liikmed võitsid neil aastatel hulgaliselt auhindu nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Klubi liikmeskonda kuulus ka meie esimene ümbermaailmapurjetaja Ahto Valter, kelle jahi “Ahto” ahtris lehvis Tallinna Jahtklubi lipp. Tallinna Jahtklubi viimase, 1940. aastal ilmunud aastaraamatu andmetel oli klubi Eesti suurima liikmeskonnaga , kuhu kuulus 3 auliiget, 209 liiget ja 22 noorliiget. Klubi registrisse oli kantud 32 purjejahti, 13 mootorpaati ja 11 jääpurjekat. Klubi kommodooriks oli Friedrich Tofer. Peale Eesti okupeerimist katkes klubi tegevus aastakümneteks.
Klubi taasloodi 29. detsembril 1988. aastal, kui kogunesid 18 purjetamishuvilist, nende hulgas ka ainuke sel ajal Tallinnas elanud okupatsioonieelse Tallinna Jahtklubi liige professor Ilmar Öpik. Samal koosolekul võeti vastu ka põhikiri ja kinnitati sümboolika. Kommodooriks valiti tuntud purjetaja Otto Raud. Taasloodud klubi põhikiri registreeriti 25.mail 1990. aastal. Kuna klubil ei olnud esialgu oma sadamat ja ruume, piirdus tegevus järgmistel aastatel peamiselt sisemise tegevusega ja paari suurema purjetamisürituse läbiviimisega. Eriti tuleks siin ära märkida Cutty Sark Tall Ships Race tehnilist läbiviimist. 26. juunil 2000. aastal valiti klubiliikmete üldkoosolekul uueks kommodooriks Toomas Luman ja alates 2001.aastast tegutseb klubi Lohusalu sadamas, kus on olemas kõik tingimused nii purjetamise kui ka muu veespordi harrastamiseks.
Sajandivahetusel hakkasid klubiliikmed koos käima ja oma meresõidukogemusi vahetama.
Taastati mitmeid vanu ettevõtmisi. Alustati ühiste eskaadrisõitudega. Üks esimesi käis 2002 Peterburis ja Savonlinnas. Venemaale sõita ei olnudki väga lihtne. Selleks, et Neeval Talvepalee ja Auroora ette sõita, tuli sini-must-valged lipud maha võtta ja ka Tallinna sildid kinni katta. 2003 sõideti Gotlandile ja Stockholmi, kus tehti paatide ühispilt just Rootsi kuningalossi ees. 2007. aastal sõitis juhatuse liige Armin Karu Ameerikasse, kus kirjutas alla sõpruslepingu Seattle Jahtklubiga. Maailm oli Tallinna Jahtklubile taas avatud. 2008 aastal taastasime 30ndate aastate tava sõita suvel ühiselt Naissaarele piknikule.
2001. aastal alguse saanud Tallinna Jahtklubi Karikavõistlused Lohusalus on kasvanud aasta-aastalt. Kui esimesel aastal võisteldi vaid kahes paadiklassis, siis juubelivõistlusel 2010 oli võistlusklasse juba 10.
2006. aastal avas klubis uksed Tallinna Jahtklubi purjetamiskool, kus toimub nii purjetamisalane algõpe kõige väiksematele „merekarudele” kui ka treeningud tipp-purjetajatele. Purjetamiskoolil on filiaalid Haven Kakumäe, Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja Lohusalu sadamates. Tänaseks on purjetamiskool kasvanud Eesti suurimaks purjetamiskooliks oma 150 purjetajaga.
2010. aastal laienes Tallinna Jahtklubi ka Vanasadama Jahisadamasse, 2011. aastal sai Tallinna Jahtklubi lipusadama staatuse ka Grand Holm Marina Haapsalus.
2019. aastast alates on klubi kodusadamaks Tallinna moodsaim jahisadam Haven Kakumäe, kus asub klubi kaptenite kajut ja purjetamiskool.
Tallinna Jahtklubi asutajad sõnastasid 1910.aastal üheks oma sihiks meresõidu edendamise. Seda on klubiliikmed südamega teinud. Vähe on Läänemere kallastel sadamaid, kuhu meie klubilipp poleks jõudnud. Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu rannikud on läbi sõidetud. Jõutud on Põhjamerele, Vahemerele, Aadria merele, ookeanidele. 2022.a. alustasid TJK liikmed Veiko Pedosk ja Anneli Taal oma jahiga Picasso ümbermaailmareisi.
Tallinna Jahtklubi lipp on alati kuhugi teel…